Astoáigge fálaldagat ja studeantta eallin

Asttoáiggefálaldagat Guovdageainnus

Guovdageaidnu lea dovddus musihkkabáiki Sámi Grand Prix gilvvu dihte. Dáppe sáhtát juoigat, lávlut dahje searvat lávlunjoavkkuide dego Dimitri joavku ja Sámi Jienat. Dáppe sáhtát fitnat teáhter geahččamin Beaivváš sámi teáhtera bihtáid vuosttaš, premieraeahkeda. Suohkana girjerájus lea buohkaide rabas kulturviesus. Vejolašvuođat leat valljis ja girjái!

Valáštallan
Guovdageainnus sáhtát speallat sisbandy, giehtaspáppastallát, spábbačiekčát ja gievrudit. Guovdageainnu valáštallansearvi/Kautokeino idrettslag lágida Báktehárjjis spáppačiekčan hárjehallamiid. Lágiduvvojit iešguđet lagan hárjehallamat.

Guovdageainnus sáhttá dálvet diehttalas čuoigat ja čuoiganmáđijat leat birra Guovdageainnu, muhto Guovdageaineanu mieldi ja duoddariid lea fiinnis čuoiggadit. Ja árvideames sáhttá dáppe maid vánddardit luonddus, báhčit omd. rievssahiid, bivdit, vuodjit skohterin ja oaggut dálvit-geasset.

Báktehárji valáštallanhálla
Sámi allaskuvla ohcá jahkásaččat suohkanis hárjehallanáiggiid bargiidis ja studeanttaidis várás
Báktehárjjis leat ee. dát fálaldagat: sisbandy ja spábbačiekčan.

Guovdageaidnu studeren báikkin

Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahpo ja dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusat, nugo Sámi allaskuvla, Sámedikki ossodagat, Sámi árkiiva, Álgoálbmotguovddáš, Boazodoalluguovddaš, Duodjeinstituhtta, Beaivváš sámi teáhter, Ávvir, NRK Sámi Radio guovllukantuvra ja dáppe gávdno maid Sámi joatkkaskuvla.

Guovdageainnus leat skábmaguovssahasat, čuvges geasseijat ja gaskaija beaivváš. Guovdageainnus lea valljis ja girjás kultureallin. Kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Beassážiid áigge lea Guovdageaidnu hui guovddážis dáppe Sámis. Dáppe leat ee. beassášfestivála, Sámi Grand Prix, Sámi filbmafestivála, konfirmašuvnnat, heajat, heargevuodjimat ja konsearttat.

Sámi allaskuvla

Čálgoortnegat Sámi allaskuvlla studeanttaide

Gievrudanlatnja
Diehtosiidda gievrudanlatnja lea rabas buot Sámi allaskuvlla studeanttaide ja Diehtosiidda bargiide. Rahpanáiggit leat 06.00-23.30, muhto dárbbašat fal čoavddagoartta.

Sávdnji
Diehtosiiddas sáhtát maid sávnnjodit. Diehtosiidda sávnnjit leat gievrudanlanja molssodanlanjain.

Hárjehallan Báktehárjjis
Hárjehallandiimmut Báktehárjjis juolluduvvot jahkásaččat servviide.
Sihke studeanttat ja bargit Sámi allaskuvllas sáhttet hárjehallat Báktehárjji hállas.

Stuollu mii ruvve
Diehtosiiddas lea sierra stuollu mii ruvve rupmaša. Dát lea fálaldat buot Diehtosiidda bargiide ja Sámi allaskuvlla studeanttaide

Kantiidna
Kantiidna lea rabas buohkaide ja dáppe oaččut oastit dábálaš lunšša ja liegga biepmu juohke beaivvi. Loga eambbo SSO interneahttasiidduin.
Fuomáš: Bargit ja studeanttat ožžot láigohit kantiinna sierra doaluide, nugo konfirmašuvnnaide.

Girjerájus
Sámi allaskuvlla girjerájus lea rabas buohkaide. Rahpanáiggit leat mánnodagas bearjadahkii
dii. 09:00-15:30. Loga eanet girjerádjosa interneahttasiidduin.

Luoikat lávu, fatnasa ja eará meahcástandávviriid
Sámi allaskuvlla bargit ja studeanttat sáhttet luoikat meahcástandávviriid nugo lávu, dulljiid, fatnasa oktan motovrrain ja kánuid. Diehtosiidda ovdakántuvra diehtá eambbo ja hálddaša luoikkaheami. Tlf. 78 44 84 00

Biilamohtorliggenrusttegat
Diehtosiida fállá bargiide ja studeanttaide vejolašvuođa oastit elfámu biilamohtorliggenrusttegiidda. Elfámu gávdná stoalppuin parkerensajis ja daidda dárbbašuvvo sierra čoavdda. Elfápmu jáddaduvvo automáhtalaččat go šaddá bivvalet go 10 buolašgráda. Sáhttá oastit elfámu juogo olles dálvái dahje dušše beallái. Ovdakantuvra hálddaša mohtorliggenfálaldaga.

Hárjehallan báktehárjjis 2022/2023

Hárjehallan báktehárjjis 2022/2023

Sihke studeanttat ja bargit SSO/Sámi allaskuvllas sáhttet hárjehallat.
Čoavdaga oažžu ovdakantuvrras ja ferte dan fas buktit ruovttoluotta čuovvovaš beaivvi.

Hárjehállan áigi:
Gaskavahkku dii. 20.00 – 21.00

Doaibma 05.09.2022 rájes

Bures boahtin!

Dávvirguovddáš

Doppe lea vejolaš luoikkat e.e , sabehiid, čuoigansobiid, skuovaid, luistiid, sihkkeliid ja meahccerusttegiid. Ja vel olu eará diŋggaid.

Dávvirguovddáža gávnnat Guovdageainnu girjerádjosis Kulturviesus.

Gievrudanlatnja

Diehtosiidda gievrudanlatnja lea rabas buot Sámi allaskuvlla studeanttaide ja Diehtosiidda bargiide. Rahpanáiggit leat 06-23, muhto dárbbašat fal čoavddagoartta.

Lea dehálaš ahte geavaheaddjit čuvvot hárjehallan lanja njuolggadusaid ja hygienalaš njuolggadusaid.
Oppalaš njuolggadusat

Geavat dušše ráinnas viehkanskuovaid (dušše fal dakkár skuovaid, maid it geavat olgun).

Váldde vuhtii earáid, geat geavahit lášmmohallanlanja.

Buot lášmmohallanlanja geavaheddjiin lea ovddasvástádus čorget iežaset maŋis, ja bidjat lášmmohallanrustegiid sadjái go leat geargan daid geavaheamis.

Galggat lášmmohallanrustegiid sihkkut jus rustegat leat man ge ládje njuoskan (dát gusto earenoamážit elektruvnnalaš rustegiidda, nu go sihkkelii, viehkanmašiidnii ja suhkanmašiidnii).

Buot lášmmohallanlanja viessogálvvut ja rustegat galget geavahuvvot várrogasvuođain.

Lášmmohallanjanja viessogálvvut/rustegat eai galgga dolvojuvvot eret lášmmohallanlanjas.

Jus viessogálvvut/rustegat billahuvvet, de sáhttá dat mielddisbuktit buhtadusgeatnegasvuođa.

Ii leat lohpi buktit iežas lášmmohallanrustegiid/apparáhtaid lášmmohallanlatnjii.

Geavahannjuolggadusat leat biddjon lášmmohallanlanja seaidnái. Bivdit ahte geavaheaddjit vuhtiiváldet njuolggadusaid.

Buot lášmmohallandoaimmat dahkkojit geavaheddjiid iežaset ovddasvástádusain ja risikoas.

Čoavddakoarta

Lášmmohallanlatnja lea čálgofálaldahkan buot Sámi allaskuvlla registrerejuvvon studeanttaide, Diehtosiidda bargiide ja earáide geaidda lea addon sierra lohpi. Čoavddakoarttain beassá lášmmohallanlatnjii, molssodanlanjaide ja sávdnjái. Olmmoš geasa ii leat addon čoavddakoarta, ii beasa dáidda lanjaide.

Čoavddakoarta lea persovnnalas koarta, ja dan ii sáhte addit earáide. Dušše čoavddakoartta eaiggát oažžu geavahit koartta.

Dárkkistuvvo ahte dušše fal sii, geain lea čoavddakoarta/beassanlohpi, geavahit lášmmohallanlanja ja dasa gullevaš lanjaid.

Čoavddakoartta boasttu geavaheapmi dahje njuolggadusaid rihkkun sáhtta mielddisbuktit ahte olmmoš geasa guoská ii beasa šat lanjaide.

Lea dehálaš ahte buot geavaheaddjit čuvvot lášmmohallanlanja njuolggadusaid ja čorgennjuolggadusaid. Lášmmohallanlanjas ii leat lášmmohallanbagadalli. Dan dihte fertejit buot geavaheaddjit vuhtii váldit nuppiid, ja geavahit rustegiid nu go čujuhuvvon.

SÁVVAT BUOHKAIDE BUORI LÁŠMMOHALLANMOVTTA!



Lášmmohallanlatnja lea čálgofálaldahkan buot Sámi allaskuvlla registrerejuvvon studeanttaide, Diehtosiidda bargiide ja earáide geaidda lea addon sierra lohpi. Čoavddakoarttain beassá lášmmohallanlatnjii, molssodanlanjaide ja sávdnjái. Olmmoš geasa ii leat addon čoavddakoarta, ii beasa dáidda lanjaide.

Čoavddakoarta lea persovnnalas koarta, ja dan ii sáhte addit earáide. Dušše čoavddakoartta eaiggát oažžu geavahit koartta.

Dárkkistuvvo ahte dušše fal sii, geain lea čoavddakoarta/beassanlohpi, geavahit lášmmohallanlanja ja dasa gullevaš lanjaid.

Čoavddakoartta boasttu geavaheapmi dahje njuolggadusaid rihkkun sáhtta mielddisbuktit ahte olmmoš geasa guoská ii beasa šat lanjaide.

Ranja suohkanat

Kárášjohka ja Alta leat Guovdageainnu ranja suohkanat.
Goabbat suohkanat leat lea sullii 130 km eret.

Luoikkahit lávu

SSO`as leat guokte lávu maid studeanttat sáhttet luoikat. Váldde oktavuođa SSO hálddahusain jus háliidat luoikkahit lávu.

Mis lea
– Venor okta stággu lávvu (4-6 olbmui)
– Venor lávvu (4-6 olbmui)

Lágideamit

Lágiduvvojit ieš guđet lágan lágideamit ja konsearttat Guovdageainnus. Das sáhtát oaidnit mii dahpagovva Guovdageainnus kultuvra suorggis.

Áigeguovdil SSO`as

Bargit ja stivra

Oza ásodaga

Oza mánáidgárdde saji